Karben plaanib Nidda ulatuslikku renatureerimist: jõgi muutub elavamaks!

Karben plaanib Nidda ulatuslikku renatureerimist: jõgi muutub elavamaks!

Idüllilise Nidda jõe ääres asuvas rahulikus Karbeni linnas toimub palju. Lapsed võistlevad madalas vees saaki varitsevate hallhaigrute tähelepanu pärast. Jalgratturid kasutavad tammi, et mööduda jalakäijatest pingevabalt ja nautida kaunist vaadet. Viis aastat tagasi alustatud raekoja ja Bad Vilbeli vahelise Nidda lõigu looduslik kujundus on väga populaarne. Linnapea Guido Rahn (CDU) teatab kodanike järjekindlalt positiivsest vastusest äsja projekteeritud jalgrattateele, millest on tõeline kasu nii harrastussportlastele kui ka elanikele.

Linnal on ambitsioonikad tulevikuplaanid. Looduslik disain võeti kasutusele 2014. aastal, kuigi alguses valitses kodanike seas skeptilisus. Nidda ülesvoolu asuv osa on aga seni olnud vähem kutsuv. Siin on hüdrokivid, mis raskendavad veele juurdepääsu. Kuid see on muutumas: linn soovib ka selle lõigu loomulikumalt ümber kujundada, jagatuna kokku kuueks ehitusetapiks.

Planeerimis- ja ehitusajad

Renoveerimistööd on kavandatud lähiaastatele ja nende ehitusaega on eeldatavasti kuus kuud. Kui arvestada kuue aasta pikkuse planeerimisega, on see suur ettevõtmine. Ehituseks on kavandatud tuhandeid kuupmeetreid väljakaevatud pinnast, mis jääb kohapeale, et viia äraveo- ja uusmuldamise kulud miinimumini. Keskne eesmärk on kaitse üleujutuste eest, sest jõesängi looduslikul kujundusel on oluline roll. Hüdraulilised kivid peaksid kaduma; selle asemele luuakse surnud puidust ja kruusakallastest ökoloogilised astekivielupaigad.

• Neue Weiden und Erlen werden Schatten für die Ufer bieten.
• Röhricht wird an baumlosen Stellen eingeplant.
• Gräben und Bäche, die in die Nidda münden, fließen in die Planungen mit ein.

Erilist tähelepanu pööratakse ka Nidda ja Auenwaldi vahelisele tammile. Seda paigutatakse ümber, et Nidda vesi saaks voolata kõrvalasuvasse metsa. Projekti realiseerimiseks vajab linn juurdepääsu paljudele kinnistutele. Väikese kohvri pakkimisest ei piisa, sest omanikke tuleb sageli veenda. Kinnisvara ostmine võib mõnikord olla keeruline, eriti kui kaasatud on pärijate kogukonnad. Linnapea Rahn on aga optimistlik, et linn suudab projekti realiseerimiseks vajaliku maa hankida.

Kulud ja rahastamine

Renatureerimise hinnangulised kulud jäävad nelja ja viie miljoni euro vahele. Linn plaanib hakkama saada ilma linnaeelarveliste vahenditeta ja rahastust ootab 60–70 protsenti. See kiirendab Nidda loomuliku disaini kiiret arengut.