Mänguväljak Limburgis taasavati – aga mis juhtus puudega?
Limburg lõpetab mänguväljaku sulgemise pärast puumürgitust. Kahtlase keemiarünnaku uurimine jätkub.

Mänguväljak Limburgis taasavati – aga mis juhtus puudega?
Intsident Limburgis põhjustab rahutusi ja on pannud valvsusse mitte ainult elanikud, vaid ka võimud. Moselstrasse ja Unterheide nurgal asuval mänguväljakul kahjustati kemikaalidega tahtlikult mitut puud. Pärast intensiivset kontrolli ja põhjalikku ohtude uurimist on mänguväljak nüüd uuesti avatud. Kuid selle kahju tagamaad on murettekitavad.
Korralise kontrolli käigus avastas linn, et sarvepuu on tõsiselt kannatada saanud. See oli sunnitud külastajate ohutuse tagamiseks maha võtma. Lisaks vahetati kahjustatud piirkonna põrand täielikult välja. Kahjustuse täpsed asjaolud tekitavad küsimusi: linn kahtlustab, et pinnas oli sihilikult keemilise ainega saastatud. Laboratoorsed testid näitasid tugevalt aluselist ainet, võib-olla seebikivi või puhastusvahendite jääke, nagu FAZ teatatud.
Tagajärjed ja meetmed
Kokku on laboriuuringute, puude langetamise, pinnase vahetamise ja ümberistutamise kulud ligikaudu 2800 eurot. Linn on sunnitud otsima võimalikke tunnistajaid ja kutsub kodanikke appi. Kõik, kellel on juhtunu kohta teavet, võivad võtta ühendust Limburg-Weilburgi politseijaoskonnaga.
Sarnane juhtum leidis aset ka Frankfurdis, kus Merianplatzil kaht plataaniat mürgitati ilmselt tahtlikult glüfosaadiga. Nende puude langetamine on kavandatud järgmisel kolmapäeval. Glüfosaat on vastuoluline herbitsiid, mida ei soovitata kasutada maal, mida kasutavad üldsus või haavatavad inimrühmad ORF on juba keelatud.
Glüfosaat ja selle reguleerimine
Austrias on glüfosaadi kasutamine kodudes ja maatükkides samuti keelatud. Euroopa Komisjon lükkas hiljuti täieliku keelu tagasi, mis tõi kaasa vastuolulised poliitilised arutelud. SPÖ kritiseerib koalitsiooni, eriti rohelisi “mini-osalise keelu” kehtestamise ja parlamendi otsuste eiramise eest. Greenpeace ja Global 2000 on samuti rahulolematud ning nõuavad kõikehõlmavamaid meetmeid.
Tegelikult kasutatakse glüfosaati põllumajanduses jätkuvalt vabalt, kuigi kemikaali heakskiit aegub 2022. aastal, mis suurendab survet poliitikakujundajatele.
Limburgi kahjustatud puud on seega osa suuremast probleemist, mis ei ole olemuselt ainult kohalik, vaid sellel on ka riiklikud ja Euroopa mõõtmed. Kohalikud juhid peavad nende probleemidega intensiivselt tegelema, samas kui kodanikud peaksid olema valvsad, et selliseid vahejuhtumeid tulevikus ära hoida.