Kiriku tulevik: piiskop Bätzing tugineb Taunuse koostööle

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

26. oktoobril 2025 arutas piiskop Bätzing Oberurselis (Taunus) kiriku tulevikku ning rõhutas kogukonna ja koostöö olulisust.

Bischof Bätzing diskutiert am 26.10.2025 die Zukunft der Kirche in Oberursel (Taunus) und betont die Bedeutung von Gemeinschaft und Kooperation.
26. oktoobril 2025 arutas piiskop Bätzing Oberurselis (Taunus) kiriku tulevikku ning rõhutas kogukonna ja koostöö olulisust.

Kiriku tulevik: piiskop Bätzing tugineb Taunuse koostööle

Limburgi piiskop Georg Bätzing tõi liigutavas üleskutses välja Saksamaa katoliku kiriku väljakutsed ja perspektiivid. Ta andis mõista, et see ei tähenda prohveti kombel tulevikku vaatamist, vaid pigem aktiivset käsitlemist aktuaalsete küsimuste ja probleemidega. Katoliiklik Taunuse piirkond peaks olema jätkusuutliku kiriku eeskujuks. Piiskop usub, et kirik kolib uude vormi, mis vastab palju paremini inimeste vajadustele. “Koos, jätkusuutlik, õiglane” – need on märksõnad, mis kujundavad piiskopkonna tulevikunägemust. Need sõnad peegeldavad keskset ideed, et kirik jääb ühiskonnas juhina asendamatuks, isegi kui struktuurid peavad muutuma – nii teatab sait bistumlimburg.de.

Arvestades liikmete arvu pidevat vähenemist Euroopas, mis mõjutab ka katoliku kirikut, on oluline keskenduda kohalikele struktuuridele ja kogukondadele. Praktilise teoloogia professor Thomas Schlag rõhutab oma uurimistöös, et kristluse tulevik peitub üha enam kohalikus piirkonnas. Kuigi kirikus käimine on kogu maailmas stabiilne, on institutsionaalses kristluses Euroopas märgatav langus. Eriti kristluse liberaalne vool näib üha enam vähemusse jäävat. See areng nõuab ümbermõtlemisprotsessi, et seada kahtluse alla väljakujunenud struktuurid ja võtta uusi teid, nt katholisch.de tuleb lugeda.

Liikmete arvu vähenemine

tagesschau.de vermerkt wird.

Kiriku juhtkond on juba reageerinud: piiskop Bätzing näeb vajadust arendada uusi ideid selle kohta, milline peaks olema kiriku roll ühiskonnas. Kuigi ka evangeelne kirik on sarnases olukorras – 2024. aastal lahkus 345 000 liiget –, juhitakse tähelepanu väljakujunenud kirikute kohanemisvõimele ja valmisolekule. Kirikukultuur peab õppima: asju ei saa enam iseenesestmõistetavana võtta. Selged suhtlusstruktuurid ja tagasipöördumine kohalike juurte juurde on koguduse tuleviku jaoks üliolulised.

Mida see kogukonna jaoks tähendab? Suurem kaasatus kohalikul tasandil ja liikmete häälte arvestamine on hädavajalikud. Tee viib läbi väikeste hallatavate kogukondade, tuntud ka kui "võrgustikud", mis teenindavad inimesi ja loovad otsese ühenduse nende vajadustega. Järgmise kümne aasta jooksul võib Saksamaa katoliku kirik olla mitmekesisem ja dünaamilisem, kui ta seda kurssi järjekindlalt järgib.