Sigade katk Lõuna-Hessenis: epideemia on kindlalt kontrolli all, kuid mitte lüüa!

Sigade katk Lõuna-Hessenis: epideemia on kindlalt kontrolli all, kuid mitte lüüa!

Sigade Aafrika katk (ASF) on Hesseni lõunaosas endiselt kuum teema. Aasta pärast esimest positiivset juhtumit, mis avastati Rüsselsheimi endise Opeli hipodroomi ees, on Hesseni võimud nüüdseks haiguse suures osas kontrolli alla saanud. Sellest hoolimata pole ohtu veel ära hoitud. Viirus avastati Saksamaal aasta tagasi ja sellest ajast alates on ASF piirkonnas kiiresti levinud, kuid ennetavad meetmed on olemas.

Nagu FAZ teatati, et esimene nakkus registreeriti Groß-Gerau piirkonnas 15. juunil 2024. Ametivõimud andsid häirekella, kuid tänu märkimisväärsetele jõupingutustele suutsid nad levikut ohjeldada. Viimase kaheteistkümne kuu jooksul uuriti umbes 5804 metssea korjuseid, millest 2192 osutus ASF-i suhtes positiivseks. Numbrid on murettekitavalt suured, kuid piirkondlikud meetmed avaldavad mõju.

Aktiivne epideemia vastu

Metssigade tõrjumiseks on piirkonna piires rajatud juba 280 kilomeetrit alalist piirdeaeda ja 300 kilomeetrit mobiilset elektriaeda. Lisaks otsisid droonid umbes 265 000 hektarilt ja koerad 208 000 hektarilt korjuseid. ASF-i vastane võitlus on Hesseni maksma läinud palju: tänaseks on investeeritud üle 20 miljoni euro.

Hesse põllumajandusminister Ingmar Jung (CDU) rõhutab, et haigus on kontrolli all, kuid pole veel võidetud. “Valged tsoonid” on juhtimiskontseptsiooni oluline osa. Need tihedalt tarastatud alad peaks olema viirustest vabastatud metssigade intensiivse küttimise teel. Jahihuvilistele on koguni kuni 200 euro suurune boonus hukkunud metssea kohta.

Metssead silmapiiril

Piirkonna väljakutsed on mitmekesised. Üks vihje nakkuse päritolu kohta viitab sellele, et metssiga võis alla neelata Ida-Euroopast pärit lihajääke, mille turistid või kaugsõiduautojuhid ära visasid. Viirust ennast pole Saksamaal ja Poolas avastatud, kuid seda esineb üha sagedamini Balkanil, eriti Rumeenias ja Bulgaarias.

Täiendava teabena on BMEL On selge, et ASF on väga nakkav viirusnakkus. See mõjutab nii kodu- kui metssigasid ja on tavaliselt surmav. Inimestele haigus aga ohtu ei kujuta, sest patogeen ei ole edasikanduv.

Kontrollimeetodite intensiivsus kajastub ka radadel, jalutuskäikudel või metsategevuses kehtivates meetmetes. Nakatunud piirkondade külastajad peavad viiruse leviku tõkestamiseks hoidma oma koeri rihma otsas ja mitte lahkuma radadest. Lisaks tuleks kuni vastutavate asutuste teavitamiseni blokeerida igasugune kokkupuude metsseakorjustega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ASP on jätkuvalt Lõuna-Hesseni piirkonna kontrolli all. Eks ole näha, kuidas olukord lähikuudel areneb. Siiski on selge, et tõrjemeetmed ning koostöö erinevate ametiasutuste ja elanikkonna vahel on leviku edasiseks ohjeldamiseks üliolulised.

See annab lisateavet praeguse olukorra ja loomahaiguste olukorra kohta Saksamaal FLI, mille lehtedel on üksikasjalik ülevaade ASF-i vastase võitluse ja väljakutsete kohta.