Hesseni kiosk küsib paberkottide eest 10 senti – klient või keskkonnakangelane?

Hesseni kiosk küsib paberkottide eest 10 senti – klient või keskkonnakangelane?

Mis toimub ühes väikeses Hesseni kioskis? Viimasel ajal on kliendid pidanud taskusse süvenema, sest teatud paberkottide eest tuleb nüüd tasuda 10 senti. See keskkonnakaitsele keskenduv meede on tekitanud elanike seas tuliseid arutelusid. Kioskis olev silt selgitab uut määrust ja reaktsioonid sellistel platvormidel nagu Reddit on üsna segased. Alamredditi “aberBitteLaminiert” kasutajad on jagatud: kuigi mõned tervitavad tasu kui mõistlikku panust keskkonnakaitsesse, leiavad kriitikud, et see on sobimatu ja väidavad, et eelistavad tulevikus oma rullid supermarketist osta. Üks kasutaja teatas sarnasest kogemusest restoranis, kus võeti tasu ka väljaviimise kasti eest.

Arutelu uue määruse üle on sama eriilmeline kui selle kohta käivad arvamused. Advokaadid viitavad keskkonnagruppide soovitustele väikese tasu eest poekottidele, samas kui osa kliente on juba leidnud oma lahendused, kuidas tasu vältida, näiteks toonud oma kotid kaasa. Saab näha, kas meede on kioskile pikemas perspektiivis kasumlik – seda enam, et allahinnatud müüjate konkurentsisurvet ei tasu alahinnata.

Kilekottide laadimise taust

Hesseni praegused arengud on kooskõlas laiema algatusega vähendada plasti tarbimist jaemüügis. Alates 2016. aastast on Saksamaa suurettevõtted, nagu Aldi ja Rewe, hakanud lõpetama kilekottide tasuta kinkimist. See meede järgib föderaalse keskkonnaministeeriumi ja Saksamaa kaubandusliidu vahelist kokkulepet, mis näeb samuti ette, et jaemüüjad peavad küsima kilekottide eest "asjakohast tasu", mis pole paljudele Saksamaa ettevõtetele juba praegu tundmatu. Statistika järgi kulub Saksamaal keskmiselt kilekotti inimese kohta umbes 71 kotti aastas, mis jääb alla EL-i keskmise, 198 kotti. Eesmärk on vähendada seda tarbimist 2025. aastaks 40 kotini elaniku kohta.

Nende meetmete üheks põhjuseks on murettekitavad plastijäätmed, mille tõttu satub igal aastal ookeanidesse umbes 8 miljonit tonni. Võimalikel alternatiividel, nagu paberkotid ja džuudist kotid, on aga ka ökoloogilised eelised ja puudused: kuigi paberkotid on biolagunevad, vajavad need tootmiseks rohkem energiat ning džuudikotid võivad puuvilla tootmisel olla keskkonnale kahjulikud. Keskkonnabilansi arvutamine sõltub nende kottide ja toorainete kasutamise sagedusest.

Kohtuotsused tasude ja keskkonnakaitse kohta

Keskkonnakaitse ja ressursside vastutustundliku kasutamise küsimus on endiselt plahvatusohtlik. Kioskis olev meede näitab, kui erinevad on arvamused selliste tasude asjakohasuse kohta. Pooldajad usuvad positiivsesse mõjusse keskkonnale, teised aga näevad külalistele koormat. Hea keskkonnasõbralike alternatiivide oskus võib tulevikus end ära tasuda. Seetõttu peaks igaüks mõtlema oma kilekottide kasutamise peale ja olema valmis koti eest maksma, kui see keskkonda kaitseb.

Kas tarbijad lähikuudel oma mõtteviisi muudavad, on küsitav. Kindel on vaid see, et dialoog plastijäätmete vähendamise õigest viisist on alanud. Eks saab näha, mis kioskis edasi saab, kuid üks on kindel: keskkonnakaitse ei tule tasuta ning küsimus on selles, mida see meile väärt on.