Kohtuprotsess piinamisarst Alaa M. vastu: läheneb kohtuotsus inimõiguste kuritegude kohta

Kohtuprotsess piinamisarst Alaa M. vastu: läheneb kohtuotsus inimõiguste kuritegude kohta

Maini-äärses Frankfurdis väidetava piinamisarsti Alaa M.-i vastu toimuva kohtuprotsessi varjus, mille kohtuotsust võib oodata esmaspäeval, 16. juunil 2025 kell 10.30, on fookusesse tõusnud olukord Süüria režiimi ohvrite jaoks. Kohtuprotsess algas 2022. aasta jaanuaris ja see on märkimisväärne samm inimsusevastaste kuritegude juriidilises uurimises. Ettevõte Today teatas, et Alaa M., keda süüdistatakse 40-aastaste vangide piinamises ja tahtlikus tapmises, pani väidetavalt toime Homsis aastatel 2011–2012 kõige tõsisemad inimõiguste rikkumised.

Praeguses menetluses nõuab föderaalprokuratuur eluaegset vanglakaristust ja sellele järgnevat ennetavat kinnipidamist. Kaitsja seevastu leiab, et õigeksmõistev otsus on õigustatud. See kohtuprotsess on otseselt seotud sarnase juhtumiga, kus endine Süüria luureohvitser mõisteti eluks ajaks vangi. Kaaskohtualune sai kaasaaitamise eest neli ja pool aastat.

Süüria kuritegude taust

Kuriteod, milles Alaa M.-d süüdistatakse, on osa süsteemist, mida Amnesty International kirjeldab Süürias levinudna. Amnesty 2021. aasta aruande kohaselt langesid ainuüksi 2021. aastal sunniviisilise kadumise ohvriks kümned tuhanded inimesed. Lisaks tavakodanikele on mõjutatud ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad ja valitsuse vastu sõna võtnud poliitilised aktivistid. Neid isikuid hoiti sageli aastaid ilma süüdistusteta ning nad kannatasid vahi all piinamise ja muu raske väärkohtlemise all.

Süüria julgeolekujõud on tuntud ka omavoliliste vahistamiste ja poliitiliste vastaste tagakiusamise poolest. 2021. aasta jaanuarist aprillini peeti valitsuse kritiseerimise ettekäändel kinni sadu inimesi. Paljudel juhtudel on sellel praktikal traagilised tagajärjed: Türki põgenenud ja hiljem Süüriasse tagasi pöördunud pagulasi peeti sageli samuti meelevaldselt kinni ning nende kinnipidamisel rikuti tõsiseid inimõigusi, sealhulgas piinati ja vägistati.

Tagajärjed ohvritele

Viimastel aastatel Süüria režiimi all kannatanud arvukate ohvrite ja nende lähedaste jaoks on Frankfurdi kohtuprotsess enamat kui lihtsalt õiguslik vaidlus. Sellel on sümboolne tähendus ja see võib tulevikus olla eeskujuks piinajate ja kurjategijate vastutusest inimkonna vastu. Paljud loodavad, et nende kuritegudega tegelemine võib mõjutatud isikutele õigluse tuua ja tagada, et sellised julmad teod ei jääks karistamata.

Viimane pilk Süürias toimuvale näitab, kui olulised on sellised protsessid. Eriti murettekitavad on teated pagulaste kohtlemisest laagrites, kus nad peavad mõnikord elama katastroofilistes tingimustes, ilma et neil oleks juurdepääs põhiõigustele ja arstiabile. Amnesty sõnul elavad eriti naised ja lapsed äärmuslike piirangute all, millel võivad olla tervise- ja psühholoogilised tagajärjed.

Kohtuprotsess Alaa M. vastu võib seega kujutada endast pöördepunkti võitluses õigluse eest paljudele, kes on kannatanud Süüria režiimi õuduste all. Ainult tulevik näitab, kas selle juhtumi tekitatud šokil on vastutavatele isikutele kaugeleulatuvad tagajärjed ja kas selliste kuritegude rahvusvahelisel tasandil käsitlemine tuleb ümber mõelda.