Rikkalik puuviljasaak 2025: Hofgeismari puud on vilju täis!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Hofgeismaris hea viljasaak: ülevoolavad puud lubavad rikkalikku õunte, pirnide ja ploomide saaki. Eksperdid kommenteerivad.

Gute Obsternte in Hofgeismar: Übervolle Bäume versprechen reichhaltige Ernte von Äpfeln, Birnen und Zwetschen. Experten äußern sich.
Hofgeismaris hea viljasaak: ülevoolavad puud lubavad rikkalikku õunte, pirnide ja ploomide saaki. Eksperdid kommenteerivad.

Rikkalik puuviljasaak 2025: Hofgeismari puud on vilju täis!

Hofgeismari linnaosas on viljapuud praegu vilju täis. See tõotab suurepärast saaki, sest esimesed suviõunad on juba küpsed. Hofgeismari looduskaitseühingu esimees Hans-Jürgen Schwabe on iseäranis optimistlik ja loodab pehmete ilmade ja kevadiste hiliskülmade puudumise tõttu rikkalikku saaki. Head õunte, pirnide ja ploomide saaki võib oodata ka hilissuvel ja sügisel Hessische/Niedersächsische Allgemeine teatab.

Vaatamata nendele positiivsetele väljavaadetele on huvi munitsipaalpuuviljavarude koristamise vastu endiselt madal. Viljapuuaedade hooldamise eest hoolitsev Kasseli maastikukaitseühing on märganud huvi vähenemist nende väärtuslike alade vastu. Schwabe kritiseerib ka puudulikku hooldamist viljapuude eest, mida nende säilitamiseks hädasti vaja on. Paljude viljapuuaedade olukord on murettekitav, kuna puude tihedus ja hooldus ei ole sageli piisav puistute hooldamiseks.

Viljapuuaedade tähtsus

Viljapuuaiad pole mitte ainult Hesseni kultuuri oluline osa, vaid ka oluline ökoloogiline elupaik. Nagu Vikipeedia kirjeldab, et need traditsioonilised viljapuukujud pakuvad elupaiku mitmekesise loomastiku jaoks ja kaitsevad mulda erosiooni eest. Selle tähtsust tõstis taas esile 2021. aastal üleriigilisse vaimse kultuuripärandi registrisse kandmine. Need niidud pole levinud mitte ainult selles piirkonnas, vaid ka mujal Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Elujõu säilitamiseks vajavad nad erilist hoolt, eriti regulaarset pügamist.

Niidupuuaed on aga ka väljakutsete koht. Rahvastiku vähenemine alates 1920. aastatest on murettekitav ning paljusid neist piirkondadest ohustab põllumajanduse intensiivistumine ja linnastumine. Puutihedus neil niitudel on tavaliselt 60–120 puud hektari kohta – paljudes piirkondades sellist arvu enam ei saavutata. Nendele riskidele vaatamata õnnestub mõnel kohalikul algatusel edendada viljapuuaiatoodete turustamist ja toetada nende väärtuslike kultuurmaastike säilimist.

Saagikoristuse ja valmimise aeg

Saagikoristuse planeerimisel tuleb arvestada mõne punktiga. Õun on korjamiseks valmis, kui selle saab kergesti puu otsast eemaldada. Siiski on oluline teada, et mitte iga mahakukkunud vili pole küps. Punased õunad võivad mõnikord olla mittesöödavad. Seetõttu on soovitav kontrollida puuviljade küpsust lõikamise teel. Eristatakse korjamis- ja tarbimisküpsust. Hiljem valmivad sordid kipuvad olema pikema säilivusajaga, mis on säilitamisel oluline. Siin on eriti soovitatavad head sordid nagu Boskoop, Berlepsch ja Cox Orange.

Üldkokkuvõttes on näha, et Hessi viljapuud kannavad sel aastal head vilja, kuid unustada ei maksa ka vastutust viljapuuaedade eest hoolitsemise eest. Tasakaal kaitse ja kasutamise vahel on mitmekesise maakasutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse jaoks ülioluline. Eriti kliimamuutuste ajal on nende väärtuslike elupaikade säilitamine ja edendamine veelgi olulisem.