Pensionireform 2025: emapension III ja esimesed andmed väljamaksete kohta!

Pensionireform 2025: emapension III ja esimesed andmed väljamaksete kohta!

14. juunil 2025 otsustas Saksamaal Liidust ja SPD-st koosnev föderaalvalitsus kaugeleulatuva "vahetu programmi". See programm sisaldab ligikaudu 60 meedet, mille eesmärk on hõlbustada investeeringuid ja ületada majandusseisaku. Keskendutakse põhimõttelisele pensionireformile, mis peaks tagama pensionitaseme 48 protsenti keskmisest sissetulekust 2031. aastaks. See on eriti oluline, arvestades demograafilisi muutusi, mis avaldavad pensionisüsteemidele üha suuremat survet.

Selle reformi keskne komponent on emapension. Alates 1. jaanuarist 2014 on lapsevanemad pälvinud laste kasvatamise aja eest rahalist tunnustust, mida 2019. aastal laiendas emapension II. Enne 1992. aastat arvestatakse laste puhul kuni 2,5 kasvatusaastat, alates 1992. aastast aga isegi kolm kasvatusaastat. Planeeritava emapension III eesmärk on need ebavõrdsused kaotada ja võimaldada kõigi vanemate võrdset kohtlemist, olenemata nende laste sünniaastast. Plaanis on, et pärast reformi saavad lapsevanemad iga lapse eest kolm pensionipunkti, kuid selle reformi rahastamiskontseptsioon on veel pooleli. Seltskond VdK kirjeldab rasedus- ja sünnituspensioni reformi kui "kaua hilinenud" ja kutsub üles rahastama maksutuludest.

Pensionireform 2026 ja edaspidi

Friedrich Merzi juhitav uus föderaalvalitsus on koalitsioonilepingus sätestanud põhjalikud pensionireformid. Pensionireformi 2025/2026 eesmärk on kindlustada pensionitase 48 protsenti vähemalt aastani 2031. Seda toetab kohustuslike pensionide tõus 1. juulist 2025 3,74 protsenti, mis vastab 45-aastase sissemaksete tegemise järel igakuisele normpensioni kasvule ligikaudu 66,15 eurot. Seejärel tõuseb pensioni väärtus 40,79 euroni, millest saab kasu umbes 21 miljonit pensionäri.

Teine uuenduslik samm on aktiivse pensioni kehtestamine, mis võimaldab pensionäridel teenida maksuvabalt kuni 2000 eurot. Lisaks kehtestatakse 2026. aastast teatud erialagruppidele ennetähtaegne pension, et luua paindlikumaid üleminekuid pensionile. Sellised meetmed on vajalikud, sest Saksamaa pensionisüsteem on ebakindlas olukorras, kuna sissemaksete tegijate arv väheneb ja pensionäride arv kasvab.

Finantsväljakutsed ja tulevikuprognoosid

Demograafilised arengud tähendavad, et 61 protsenti pensionäridest saab kuus netoraha alla 1200 euro. Kolmandik pensionäridest peab leppima isegi alla 750-eurose netorahaga, mis jätab nad sageli allapoole vaesusriski piiri. Kohustuslikku pensionikindlustust rahastatakse jaotatud pensionisüsteemi kaudu, kusjuures jooksvad pensionimaksed kaetakse töötava elanikkonna sissemaksetest. Madal sündimus ja pikenev oodatav eluiga toovad aga pikemas perspektiivis kaasa tõsiseid rahastamisprobleeme.

Föderaalvalitsus katab praegu umbes 30 protsenti pensionikindlustuse kuludest, mis moodustavad üle 25 protsendi föderaaleelarvest. Prognoosid näitavad, et aastaks 2025 on pensionimaksete hoidmisliin maksimaalselt 20 protsenti keskmisest töötasust; praegu on see 18,6 protsenti. Sellegipoolest õhutavad vanemaealiste vaesuse määrade suurenemine, eriti katkenud töökogemusega naiste hulgas, ning sissemaksete langemine jätkuvalt arutelu maksutõusude või säästude üle mujal.

Väljakutsed on seega suured ning ühtse, ka FIE-d ja riigiteenistujaid hõlmava pensionisüsteemi kehtestamisega soovib valitsus otsida võimalikke võimalusi pensionisüsteemi stabiliseerimiseks. Selle kontseptsioone ja reformiettepanekuid töötab välja pensionikomisjon.

Arutelu pensionikindlustuse rahalise tuleviku üle jääb lähiaastatel keskseks teemaks, sest kasvab surve leida lahendusi, mis tagavad nii praegustele kui ka tulevastele pensionäridele piisavad hüvitised ning aitavad ületada lõplikke rahastamistakistusi.

Selle keerulise teema kohta lisateabe saamiseks lugege aruannet aadressilt fr.de, buerger-geld.org ja deutschlandfunk.de.