Pensionireform 2025: Emade III pension ja väljamaksete esimesed üksikasjad!

Pensionireform 2025: Emade III pension ja väljamaksete esimesed üksikasjad!

Frankfurt am Main, Deutschland - 14. juunil 2025 otsustas föderaalvalitsus, mis koosnes ametiühingust ja SPD -st. See programm hõlmab umbes 60 meetme, mille eesmärk on hõlbustada investeeringuid ja ületada majanduslikku stagnatsiooni. Keskendutakse põhilisele pensionireformile, mis peaks tagama 2031. aastaks 48 protsenti keskmisest sissetulekust. See on eriti oluline, pidades silmas demograafilist muutust, mis seab üha enam pensionisüsteemid surve alla.

Selle reformi keskne komponent on ema pension. Alates 1. jaanuarist 2014 on vanemad saanud oma lapsepõlveperioodide eest rahalist tunnustust, mida emapension II laiendas 2019. aastal. Lastele enne 1992. aastat on kuni 2,5 aastat lasteharidust, samas kui 1992. aasta laste jaoks on arvesse võetud isegi kolmeaastast lapsevanemaks saamist. Planeeritud emapension III on mõeldud nende ebavõrdsuse kaotamiseks ja kõigi vanemate samaväärse kohtlemise võimaldamiseks, sõltumata nende laste sünniaastast. Plaanis on, et vanemad saavad pärast reformi iga lapse kohta kolm pensionipunkti, kuid selle reformi finantseerimise kontseptsioon on endiselt pooleli. Ühiskondlik ühing VDK kirjeldab ema pensionireformi kui "kauaaegset" ja nõuab maksufondidest rahastamist.

pensionireform 2026 ja väljaspool

Friedrich Merzi uus föderaalvalitsus on määranud koalitsioonilepingu pensionile jäämise ulatuslikud reformid. 2025/2026 pensionireformi eesmärk on tagada pensionitase 48 protsenti vähemalt 2031. aastani. Seda toetab 3,74 protsenti seaduslike pensionide kasvuga alates 1. juulist 2025, mis vastab 45 -aastase sissemaksega igakuisele plussile umbes 66,15 eurot. Seejärel kasvab pensioni väärtus 40,79 euroni, millest saab kasu umbes 21 miljonit pensionäri.

Veel üks uuenduslik samm on aktiivse pensioni tutvustamine, mis võimaldab pensionäridel teenida kuni 2000 eurot maksuvaba. Lisaks kehtestatakse paindlikumate üleminekute pensionile jäämiseks teatavate kutserühmade varajase stardipensioni. Sellised meetmed on vajalikud, kuna Saksamaa pensionisüsteem on ebakindlas kohas, kusjuures langeb sissemaksete maksjate arv ja kasvav ühiselate summa.

rahalised väljakutsed ja tulevikuprognoosid

Demograafiline areng tagab, et 61 protsenti pensionäridest saab vähem kui 1200 eurot kuus. Kolmandik pensionäridest peab olema isegi vähem kui 750 euroga võrku rahul, mis sageli viib nad vaesuse ohu juurde. Seadusjärgset pensionikindlustust finantseeritakse maksuprotseduuriga, kusjuures käimasolevad pensionimakseid hõlmavad töötava elanikkonna sissemakseid. Kuid madal sündimus ja kasvav eluiga põhjustavad pikaajaliselt tõsiseid rahastamisprobleeme.

Föderaalvalitsus võtab praegu üle 30 protsendi pensionikindlustuse kuludest, mis moodustavad üle 25 protsendi föderaalsest eelarvest. Prognoosid näitavad, et maksimaalselt 20 protsenti keskmisest kasumist kehtib 2025. aastaks, praegu on need 18,6 protsenti. Sellegipoolest, vanuse suurenemise määr, eriti katkestatud tööhõive biograafiatega naistel, ja langevate sissemaksete näitajatel, soojeneb arutelu maksutõusu või kokkuhoiu kohta veelgi mujalt.

Arutelu pensionivarustuse rahalise tuleviku üle on endiselt lähiaastate keskne teema, kuna surve kasvab lahenduste leidmiseks, mis tagavad tänapäevastele ja tulevastele pensionäridele nii sobivaid teenuseid kui ka rahastamise viimastest takistustest.

Selle keeruka teema kohta lisateabe saamiseks lugege palun reportaaži fre.de buerger-gelde.org ja deutschlandfunk.de .