Sõjaaruanne: Dr Klein paljastab Korbachis Venemaa droonitaktika

Sõjaaruanne: Dr Klein paljastab Korbachis Venemaa droonitaktika

Möödunud kolmapäeval Dr Margarete Klein Korbachi Alte Landesschule'is Ukraina sõja hetkeolukorrast, mille lüüasaamine muudab geopoliitilist maastikku jäädavalt. Dr Klein, Berliini Teaduse ja Poliitika Fondi uurimisrühma „Ida-Euroopa ja Euraasia” juht, jagas kohalviibijatega oma põhjalikke teadmisi ja tõi esile konflikti mitmekülgsed tahud, eelkõige Venemaa õhurünnakud ja rahvusvahelise toetuse rolli.

Julgeolekupoliitika Seltsi Fritzlari sektsiooni kaaskorraldaja üritus andis põhjaliku ülevaate arengutest alates sõja algusest aastal 2022. Dr Klein ei jäta kahtlustki, et rünnakut Ukrainale peetakse Saksa-Vene suhete madalaimaks punktiks. HNA teatab, et ta võttis oma analüüsi aluseks oma varakult huvi Venemaa ja Ida-Euroopa vastu, mis kasvasid pärast NSV Liidu lagunemist. Dr Klein rõhutab ka sotsiaalseid ja majanduslikke kontraste, mida ta oma Venemaa-reisidel täheldas.

Õhulöögid ja droonide kasutamine

Praegused arengud näitavad selgelt, et Venemaa suurendab oma õhulööke Ukrainale. Valju ZDF Kõige massilisemad droonirünnakud alates sõja algusest registreeriti ööl vastu laupäeva pühapäevani, kusjuures oluline sihtmärk oli Kiiev. Sõjandusekspert Nico Lange hindab, et Venemaa lükkab endiselt edasi Geran-2 droonide masstootmist ning täna võib iga päev kasutusel olla kuni 1000 drooni.

Ukraina õhutõrje on tohutu surve all, sest rünnakute arv kasvab jätkuvalt. Hirmutavad arvud näitavad, et ainuüksi ühe öö jooksul kasutati üle 800 drooni ja 13 raketi. Olukorda dramatiseerib veelgi tõsiasi, et Ukraina võimud peavad õhulöökide ajal otsima varjupaika turvalistest kohtadest. President Zelensky nõuab, et rahvusvaheline üldsus peaks neile rünnakutele reageerima ja lõpuks pakkuma ulatuslikumat toetust.

Vajadus toetuse järele

Dr Klein kommenteeris ka Ukraina ees seisvaid väljakutseid. Ukraina põhiseadus ei luba sõja ajal valimisi, mis on kriitiline olukord, arvestades, et president Zelenski ametiaeg on lõppenud. Lisaks saab Venemaa rahvusvahelist toetust, eriti sellistelt riikidelt nagu Põhja-Korea ja Iraan. Vene hukkunute ametlikuks arvuks hinnatakse 120 000, kuid hinnanguliselt ulatub see miljonini.

Dr Kleini ettekande keskseks teemaks oli vajadus tugeva toetuse järele Ukrainale Euroopa julgeoleku tagamiseks. Ta on veendunud, et ilma olulise abita võib olukorra parandamiseks olla vajalik Saksamaal võimuvahetus. Ta võttis sõna vastu ettepanekule kasutada ÜRO rahuvalvavaid rahuvalvajaid ja pooldas selget toetust Ukrainale võitluses Venemaa genotsiidipüüdluste vastu poliitilises diskursuses.

Prognoosid on sünged: küsimus jääb, kui kaua Ukraina vastu peab, kuni Venemaa jätkab vankumatult võidu poole. Arvestades pingelist olukorda, on selge, et nii Ukraina kui ka rahvusvaheline üldsus seisavad silmitsi väljakutsega seada kahtluse alla ja kohandada oma strateegiaid selle agressiooni vastu võitlemiseks.