Linnugripidraama Rockenbergis: 2700 looma pidi surema!

Linnugripidraama Rockenbergis: 2700 looma pidi surema!

Wetterau väikelinnas Rockenbergis tabab viirus uuesti: ühest linnufarmist avastati linnugripi või täpsemalt HPAIV H5N1 tõendeid. See viis selleni, et veterinaarameti korraldusel tapeti kokku ligi 2700 looma, sealhulgas ligi 800 hane. Paljud loomad olid viimastel päevadel juba surnud, mis tegi meetmete kiireloomulisuse selgeks. Ringkonnaadministraator Jan Weckler (CDU) kirjeldas täielikku tapmist kui vajalikku meedet allesjäänud loomade kaitsmiseks ja viiruse ohjeldamiseks.

Tapetud loomade arv koosneb erinevatest rühmadest:

• 293 Enten
• 793 Gänse
• 489 Puten
• 1.092 Hühner (Mast- und Legehühner)

Puhangu ohjeldamiseks kehtestati operatsiooni ümber 3 km raadiusega kaitsetsoon ja 10 km järelevalvetsoon. Kaitsetsoonis tehakse kõikidele ettevõtetele intensiivsemat kontrolli, järelevalvetsoonis aga suurendatakse seiret. Need meetmed on eriti olulised, kuna linnugripi juhtumeid avastati nädala keskpaigaks Hesseni 26 piirkonnast 16-st.

Riskitegurid ja vajadused

Praegune linnugripi levik ei ohusta mitte ainult kodulinnukasvatust, vaid mõjutab üha enam ka metslindude populatsioone, sealhulgas sookurgesid. NABU teatel levib viirus kiiresti ning tungivalt on vaja levikumehhanisme täpsemalt uurida. NABU president Jörg-Andreas Krüger väljendab muret nakkusteede ja viiruse ebaselge päritolu pärast. See on eriti murettekitav, kuna mutatsioon väga nakkavateks viirusteks toimus Ida-Aasia linnufarmides ja H5N1 viirused on nüüdseks laialt levinud kogu maailmas, välja arvatud Austraalias.

Seda riskiolukorda silmas pidades kehtestati mitmes Hesseni rajoonis, sealhulgas Frankfurdis, kodulindude hoidmise nõue. Kõik, kes seda määrust rikuvad, peavad ootama kopsakat trahvi kuni 30 000 eurot. Kui praegu ei ole plaanis kehtestada üleriigiline tallipidamise nõue, siis olukord näitab, et on aeg linnukasvatus ümber mõelda ja võtta kasutusele vastavad kaitsemeetmed.

Tagajärjed linnumaailmale

Linnugripp mõjutab eriti sookurgesid. Kuna Saksamaal elab ligikaudu 400 000 Euroopa sookurge, kellest ainult 12 500 on pesitsevad paarid, on praeguseid kahjusid vaevalt võimalik hinnata. Kurkadel on raskusi kiire taastumisega, sest nad kasvatavad aastas üles vaid ühe või kaks poega. Kliimamuutused ja märgalade vähenemine ohustavad veelgi sookurgede populatsioone. Kuigi EL on loonud meetmed nende elupaikade parandamiseks taastamisseadusega, tuleb liidumaa tasandil välja töötada konkreetsed strateegiad kraade kaitsmiseks.

Praegune puhang ei ole Saksamaal esimene ja on osa ülemaailmsest probleemist. WHO väljaande kohaselt, mis annab andmeid H5N1 juhtude kohta aastatel 2003–2024, ei saa olukorra tõsidusest pääsu. Numbrid on hirmutavad ja annavad mõista, et võitlus linnugripiga pole veel kaugeltki lõppenud.

Hoolimata meetmetest on veel palju uurida ja õppida selle kohta, kuidas see viirus levib ja millist mõju võib see avaldada mitte ainult lindudele, vaid ka teistele loomadele ja inimestele. Loomade heaolu on ülimalt tähtis ja nende muljetavaldava olendite ja meie põllumajanduse kaitsmisel on oluline olla valvs.

Globaalsete H5N1 juhtumite kohta lisateabe saamiseks võivad huvilised külastada andmeid Statistika vaata.