Limburgi tuvid päästeti surmast: luba keelduti!

Limburgi tuvid päästeti surmast: luba keelduti!

Limburgis tekitas 2023. aasta novembris linnavolikogu heakskiidu saanud projekt tuliseid arutelusid: 200 linnatuvi tapmisega sooviti vähendada lindude arvukust, keda sageli nimetatakse "taevarottideks". Kuid Limburg-Weilburgi piirkonna alumine looduskaitseamet on nüüd lõpuks keeldunud selle meetme heakskiitmisest. Kuidas hessenschau.de teatas, et linn ei täitnud föderaalse liigikaitsemääruse alusel erandi tegemiseks vajalikke nõudeid.

2024. aasta juunis toimunud rahvahääletusel toetati tapmismeedet, kuid Limburgi linn on nüüd sunnitud tuvid ellu laskma. Ringkond otsustas, et tuvid kuuluvad föderaalse liigikaitsemääruse kaitse alla ja et meetmeid võib võtta ainult "avalikule sektorile tekitatud olulise kahju" korral. Linn ei ole sellist riski piisavalt tõestanud.

Ebaselge juriidiline olukord

Esialgne plaan oli alustada tuvide püüdmist ja hukkamist 22. aprillil 2025. Teenusepakkuja teostuseks oli juba valitud. Kuid ametiasutuse otsus liigitada tuvid ümber metsloomadeks tõi kaasa lepingu tühistamise. Hesseni keskkonna- ja põllumajandusministeerium oli tunnistanud kehtetuks ka 2022. aastast pärit määruse, millega ei võetud linnatuvid asustatud aladel metsloomakaitse alla. Linn kritiseeris seda otsust kui üllatavat ja alusetut, kuid jäi oma plaani juurde ja taotles vastutavalt asutuselt luba tuvide püüdmiseks ja hukkamiseks – edutult.

Debatt linnatuvide üle pole uus. Paljud loomakaitsjad olid ägedalt sõna võtnud plaanitava tapmismeetodi vastu, mille eesmärk oli kaela murda. Kriitikud väidavad, et tuvide olukord ei ole kahjurite oma. Ka linnatuvide juriidiline staatus on keeruline: Tarbijate tervisekaitse ja veterinaarmeditsiini föderaalse instituudi avalduse kohaselt kehtib linnatuvide liigitamine tervisekahjuriteks ainult siis, kui esineb konkreetne oht, mis Limburgis ilmselt nii ei ole.

Avalikkuse toetus ja vastupanu

Kuigi enamus rahvahääletusel toetas tapmist, on avalik arutelu linnatuvidega toimetuleku üle endiselt pingeline. Korduvalt tõstatub küsimus, kuidas tuleks toime tulla tuvide populatsiooni ja võimalike terviseriskidega. Vaja on rangeid eeskirju, eriti piirkondades, kus linnud võivad mõjutada toitu või hügieeniliselt tundlikke kohti.

Limburgi otsus toob esile väljakutsed, millega linnad eluslooduse populatsioonide haldamisel silmitsi seisavad. Probleemi arutatakse ka teistes liidumaades, kus metsikud kodutuvid liigitatakse mõnikord tervisekahjurite hulka. Limburgis jääb linnatuvide saatus esialgu lahtiseks – neil lastakse edasi elada, kuni linn peab alternatiive otsima.

Kindlasti kujundavad arutelusid ka edaspidi küsimused loomade heaolusõbralikust kohtlemisest ja alternatiivsetest meetmetest tuvide arvukuse vähendamiseks. Vaja on säästva lahenduse lähenemisviisi, mis võtab arvesse nii loomade heaolu kui ka rahvatervist ja ohutust.