Süüria piinamisarsti eluaegne vangistus: õiglus ohvritele!

Süüria piinamisarsti eluaegne vangistus: õiglus ohvritele!

Frankfurdi kõrgema piirkonna kohus langetas täna, 16. juunil 2025 murrangulise otsuse. 40-aastane Süüria arst Alaa M. mõistetakse eluks ajaks vangi. Ta mõisteti süüdi Süürias Assadi režiimi nimel režiimi vastaste piinamises ja tapmises. Eesistuja märkis tema süü erilist raskust, mis ei too kaasa mitte ainult eluaegset vanglakaristust, vaid ka ennetavat kinnipidamist.

Kriminaalprotsess Alaa M. vastu on veninud üle kolme aasta. Föderaalprokuratuur oli nõudnud eluaegset vangistust, ennetavat kinnipidamist ja ametikeeldu. Arsti süüdistati abiarstina töötamises Homsi ja Mezzehi sõjaväehaiglates ning vanglas aastatel 2011 ja 2012. Väidetavalt on ta selle aja jooksul vastutanud vähemalt kahe inimese tapmises ja üheksa inimese raske vigastamises, samal ajal jõhkralt opositsiooniliikmeid. Alaa M. eitas neid süüdistusi lõpuni ja kirjeldas end süütuna, kuigi ohvrid tundsid ta teledokumentaalis ära, mistõttu ta 2020. aastal vahistati.

Piinamine ja inimsusevastased kuriteod

Süüdistused Alaa M. vastu on tõsist laadi. Teda süüdistatakse piinamiste ja tapmiste organiseerimises osana süsteemist, mille eesmärk on Assadi režiimi vastaste protestide julm maha surumine. See juhtus Süüria kodusõja algusaastatel, mis algas 2011. aasta märtsis ja kestis 8. detsembrini 2024. Selliste organisatsioonide nagu Human Rights Watch ja ÜRO inimõiguste nõukogu aruannete kohaselt on inimsusevastased kuriteod olnud igapäevased. Süüria julgeolekujõudude jõhkrust dokumenteerisid rahvusvahelised organisatsioonid juba 2011. aastal, mistõttu protestide mahasurumine kvalifitseeriti "inimsusevastaseks kuriteoks".

Kohtuotsus Alaa M.-le teeb selgeks, et piinajad ei saa jääda karistamata. Kohtuprotsess on osa suuremast õiguslikust raamistikust, mis võimaldab riikidel inimsusevastaste kuritegude eest vastutusele võtta isegi siis, kui need pandi toime välismaal. Saksamaa on võtnud siin teerajaja rolli ja rakendanud oma õigussüsteemis universaalse jurisdiktsiooni põhimõtet. See tähendab, et rahvusvahelise õiguse alusel sooritatud kuritegusid saab uurida ja nende eest vastutusele võtta, isegi kui kuriteod pandi toime väljaspool riiki.

Õigusriik Süürias

Pärast kodusõda on paljud küsimused vastuseta, eriti mis puudutab kuritegude õiguslikku menetlemist Süürias. Rahvusvaheline Kriminaalkohus saab võtta meetmeid ainult juhul, kui teod pandi toime osalisriigi territooriumil, mis antud juhul ei kehti, kuna Süüria ei ole Rooma statuudiga ühinenud. Katsed anda Süüria üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ebaõnnestusid 2014. aastal Venemaa ja Hiina vetoõiguste tõttu.

Siiski on lootuskiir: universaalse õigluse põhimõte on viinud selleni, et Euroopas on algatatud üha rohkem menetlusi Süüria konflikti kahtlustatavate vastu. Koblenz al-Khatibi protsess oli esimene maailmas, mis käsitles Süüria riikliku piinamise ja inimsusevastaste kuritegusid. Ka teised Euroopa riigid on hakanud sarnaseid protsesse läbi viima ja vastutajaid vastutusele võtma, mis näitab kasvavat valmisolekut tegeleda ajaloolise vastutusega.

Alaa M. süüdimõistmine on selge signaal, et rahvusvahelise õiguse üldsus astub mineviku kuritegudele vastu – ja teeb seda ka tulevikus. Sellised menetlused võivad osaliselt saada lootuse sõnumiks, et Süürias on ka ohvrite jaoks õiglus mingil määral võimalik, olenemata sellest, kui kaugele on nende kodumaal poliitiline areng edenenud. Mis edasi saab ja kas rohkem kurjategijaid vastutusele võetakse, tuleb veel näha, kuid Saksamaa õigussüsteem näitab, et tee õigusemõistmiseni viib ka piiriüleselt.

Protsessi ja Süüria inimõiguste olukorra tausta kohta lisateabe saamiseks võite lugeda ka Hessenschau, FFH ja Föderaalse Kodanikuhariduse Agentuuri kohta.

Hesse näitus, FFH, Föderaalne kodanikuhariduse agentuur.