Hesse on mures: enamus kahtleb demokraatia toimimises

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Uuring näitab, et 51% hesslastest ei ole demokraatiaga rahul; Riigikantselei ja Infratest Dimap esitavad kriitilisi tulemusi.

Umfrage zeigt, dass 51% der Hessen unzufrieden mit der Demokratie sind; Staatskanzlei und Infratest Dimap präsentieren kritische Ergebnisse.
Uuring näitab, et 51% hesslastest ei ole demokraatiaga rahul; Riigikantselei ja Infratest Dimap esitavad kriitilisi tulemusi.

Hesse on mures: enamus kahtleb demokraatia toimimises

Hessenis pakub praegune demokraatiauuring materjali aruteluks. Osariigi valitsuse tellimusel läbiviidud Infratest Dimapi uuringu kohaselt tunneb 51% Hesseni elanikest rahulolematust sellega, kuidas Saksamaal demokraatia toimib. Neid arve esitas hiljuti Wiesbadenis riigikantsler Benedikt Kuhn (CDU). Kui vaid 8% peab demokraatiat väga heaks ja 39% heaks, siis 58% märgib, et hindab Hesseni demokraatlikku süsteemi positiivselt.

Uuring, milles küsitleti 2025. aasta aprillis põhjalikult 1502 Hesseni valimisõiguslikku inimest, näitab Hesseni elanike seas valdavalt positiivset meeleolu, nagu nähtub ka Hesseni riigikantselei pressiteatest. Siin on enamus 60% arvamusel, et Hessenis toimib demokraatia riigi keskmisest paremini. Need optimistlikud hinnangud on aga teravas vastuolus murettekitavate järeldustega avaliku korra ja bürokraatia kohta: 86% vastanutest ütleb, et kardavad selle kokkuvarisemist, samas kui 77%-le on jäänud mulje, et bürokraatia lämmatab riiki.

Usaldus ja pühendumus

Teine huvitav aspekt küsitluses on usaldus kohalike poliitikute vastu. Linnapead naudivad palju rohkem lugupidamist kui föderaalvalitsus. Usaldus piirkondliku ja kohaliku poliitika vastu näib olevat kõrge, samas kui usaldus föderaalse tasandi ja meedia vastu on endiselt madal. Uuringu tulemused näitavad, et usaldus föderaalsete poliitiliste institutsioonide vastu on järsult langenud: erakondi usaldab vaid 9% vastanutest, 2021. aastal aga 20%.

Uuring toob välja, et demokraatia kriitikat võib täheldada eelkõige madalama sissetulekuga inimeste seas, aga ka maapiirkondades ja keskmise põlvkonna seas. Uuringu lisatulemus on, et 30% küsitletutest on riigipoliitikast vähe kursis, see puudutab eelkõige noori. Samas on olemas tugev side kodumaaga: 88% hesslastest tunneb end oma liidumaaga seotuna, üle poole isegi väga.

Nõuab muutusi

Arutelu keskseks teemaks on üleskutse suuremale läbipaistvusele ja kodanikule suunatud poliitikale. Lihtsamat ja arusaadavamat valimisseadust sooviks 77% küsitletutest, otse valitud esindajaid parlamenti aga 75%. Küsitluse tulemusi arutatakse demokraatia edendamise seaduse kabinetikomisjonis. Peaminister Boris Rhein on juba teatanud, et keskendub usalduse loomisele demokraatia vastu, mis on pälvinud inimeste seas suurt huvi.

Lisaks toetab 90% küsitletutest keeletoetuse suurendamiseks täiendavat saksa keele tundi algklassides, mis näitab, et inimesed hoolivad haridusest ja lõimumisest. Turvaprobleemid on endiselt kuum teema: 70% toetab julgeolekupoliitika algatusi, näiteks Frankfurdi Bahnhofsvierteli seitsmepunktilist plaani.

Praeguse küsitlusolukorra teine ​​aspekt on kasvav mure vihakõne ja vägivalla esinemise pärast, eriti sotsiaalmeedias. 80% küsitletutest on veendunud, et sotsiaalvõrgustikud süvendavad neid probleeme. On selge, et poliitikas on vaja ümbermõtlemist ja uusi lähenemisi.

Kokkuvõttes võib öelda, et Hesseni demokraatias on arenguruumi, kuid märgata on ka palju positiivseid impulsse. Kodanikud näivad olevat muutusteks valmis ja nõuavad aktiivsemat rolli oma kodumaa poliitilises kujundamises.