Hessen murettekitav: enamus kahtleb demokraatia funktsionaalsuses

Hessen murettekitav: enamus kahtleb demokraatia funktsionaalsuses

Wiesbaden, Deutschland - HESSE -s tagab praegune demokraatia uuring arutelumaterjali. Infratest Dimap'i uuringu kohaselt osariigi valitsuse nimel tunneb 51 % hessilastest rahulolematust demokraatia toimimisega Saksamaal. Neid arvusid esitas hiljuti Wiesbadenis osariigi kantsler Benedikt Kuhn (CDU). Kuigi ainult 8 % peab demokraatiat väga heaks ja 39 % -ks heaks, kuid näitavad 58 %, et nad hindavad HESSE demokraatlikku süsteemi positiivselt.

Uuring, milles 1,502 inimest, kellel oli õigus hääletada HESSE -s ulatuslikult 2025. aasta aprillis, näitab peamiselt positiivset meeleolu Hessiani elanikkonnas, nagu võib näha Hessian Riikliku kantsleri pressiteates. 60 %-l on enamusel seisukohal, et demokraatia töötab HESSE -s paremini kui riigi keskmisel. Need optimistlikud hinnangud on aga tugevad vastuolus muredega seotud murega seoses avaliku korra ja bürokraatiaga: kokku 86 % küsitletutest väidab, et nad kardavad seda rikkuda, samas kui 77 % -l on mulje, et riik on bürokraatiast lämmatatud.

usaldus ja pühendumus

Uuringu veel üks huvitav aspekt on usaldus kohalike poliitikute vastu. Linnapea naudib palju rohkem kui föderaalvalitsus. Usaldus piirkondliku ja kohaliku poliitika vastu näib olevat kõrge, samas kui föderaalse taseme ja meedia jaoks on see endiselt madal. Uuringutulemused näitavad, et usaldus föderaalvalitsuse poliitiliste institutsioonide vastu on oluliselt vähenenud: vaid 9 % vastanutest usaldavad pooled võrreldes 20 % -ga 2021. aastal.

Uuring näitab, et võib täheldada demokraatia kriitikat, eriti madalama sissetulekuga inimestel, samuti maapiirkondades ja keskmise põlvkonna jooksul. Uuringu täiendav tulemus on see, et 30 % vastanutest ei saa vaevalt teada riigipoliitika kohta, ehkki eriti noored mõjutavad seda. Samal ajal on aga koduga tugev seos: 88 % hessialastest ja Hesse tunnevad end oma riigiga ühenduses, isegi üle poole.

muutuste nõudmised

Arutelu keskne teema on üleskutse poliitikas kodanikele suuremat läbipaistvust ja lähedust. 77 % vastanutest soovib lihtsamat ja arusaadavamat hääletamisõigust, 75 % otse valitud parlamendiliikmetest püüdleb parlamendis. Uuringu tulemusi arutatakse demokraatia edendamise seaduse kabinetikomisjonis. Peaminister Boris Rhein on juba teatanud, et keskendub usalduse loomisele demokraatia vastu, mis pakub inimestele suurt huvi.

Lisaks toetab 90 % vastanutest põhikoolides täiendavat saksa õppetundi, et suurendada keeletoetust, mis näitab, et inimesed on inimeste hariduse ja integratsiooni jaoks väga olulised. Julgeolekuprobleemid on endiselt kuum teema: 70 % toetab turvapoliitika algatusi, näiteks Frankfurt Bahnhofsvierteli seitsmepunktiline plaan.

Praeguse uuringu olukorra teine ​​aspekt on kasvav mure agitatsiooni ja vägivalla olemasolu pärast, eriti sotsiaalmeedias. 80 % vastanutest on veendunud, et sotsiaalsed võrgustikud karmistavad neid probleeme. Selgub, et ümbermõtestamine ja poliitikas on vaja uusi lähenemisviise.

Üldiselt on näha, et Hesse demokraatia on õhk ülespoole, kuid ka paljud positiivsed impulsid on märgatavad. Kodanikud näivad muutusteks valmis ja nõuavad aktiivsemat rolli kodumaa poliitilises kujundamisel.