Hesse: Vabadusfond vabastab vangid piletihinnast kõrvalehoidumise eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Hessenis vahistatakse inimesi piletite tasumisest kõrvalehoidumise eest. Algatus ostab kannatanud välja, et mitte vaesuse eest karistada.

In Hessen werden Menschen wegen Schwarzfahrens in Haft genommen. Eine Initiative kauft Betroffene frei, um Armut nicht zu bestrafen.
Hessenis vahistatakse inimesi piletite tasumisest kõrvalehoidumise eest. Algatus ostab kannatanud välja, et mitte vaesuse eest karistada.

Hesse: Vabadusfond vabastab vangid piletihinnast kõrvalehoidumise eest!

Hessenis on inimesed vangis, sest sõitsid busside ja rongidega ilma piletita. Asjaolu, mis ei tekita mitte ainult õiguslikke, vaid ka sotsiaalseid küsimusi. Praeguse määruse kriitikud väidavad, et see karistab eelkõige vaesust. Seetõttu asutatigi Vabadusfondi algatus, mis kogub annetusi kannatanute väljaostmiseks ja sellega vanglasüsteemi koormuse leevendamiseks. Selle kohaselt on algatusega alates selle asutamisest 2021. aasta detsembris vanglast vabastatud juba 75 inimest, hoides ära ligi 17-aastase vangistuse päevauudised teatatud.

Selle probleemi tõsise mõju näide on Mario juhtum, 44-aastane mees, kes mõisteti kolmeks nädalaks vangi, kuna sõitis kolm korda piletita. Ta ei suutnud tasuda 900-eurost trahvi, mis tõi kaasa vangistuse. Kui Vabadusfond poleks sekkunud, oleks Mario pidanud vangis veetma kokku kaks kuud. Sarnane lugu oli ka Torsteniga, kes osteti välja pärast kümmet vanglapäeva ja teatas negatiivsetest tagajärgedest oma perekonnale ja töökohale.

Vaesus mõjutab valesid inimesi

Saksamaal satub igal aastal maksmata piletite tõttu trellide taha umbes 7000 inimest. Valju taz Süüdistuse esitamine puudutab eelkõige vaeseid ja ebakindlas elamisolukorras inimesi, kellest paljud on töötud või neil puudub alaline elukoht. Reformi üleskutse üks algatajaid Nicole Bögelein kritiseerib kriminaalkoodeksi paragrahvi 265a, mis pärineb natsionaalsotsialismi ajast. Nende arvates on meil tegemist iganenud regulatsiooniga, millel ei tohiks tänapäeva ühiskonnas kohta olla.

Lisaks inimsaatele on ilmne ka probleemi rahaline külg. Piletita sõitmises süüdi mõistetud isikute vastutusele võtmine ja vangistamine maksab aastas ligikaudu 114 miljonit eurot. Päev vangistust läheb riigile maksma keskmiselt 209,64 eurot. Mõnes linnas, sealhulgas Kölnis ja Halle an der Saale'is, piletita sõitmist enam ei menetleta, mis tekitab teistes linnades ja transpordiettevõtetes pausi.

Reformi tee?

Arutelu paragrahvi 265a reformimise üle näib koguvat hoogu. Justiitsminister Marco Buschmann esitas 2023. aasta novembris põhipunktide dokumendi, mis näeb ette, et kehtiva piletita sõitmist tuleks käsitleda haldusõiguserikkumisena. See meede võib vähendada kohtunike koormust ja vältida kulukaid vangistusi, väidab Igapäevane peegel.

Vabadusfondi algatus on viimastel aastatel edukalt vabastanud asendusvanglakaristusest üle 1058 inimese. Üleriigilise kampaania "Vabaduspäev" käigus vabastati vanglast 63 inimest. Fondi asutaja Arne Semsrott ei kutsu üles mitte ainult paragrahvi 265a kaotamisele, vaid ka piletihinnast kõrvalehoidumise praktika põhjalikule reformile, et säästa kohtusüsteemi ja kannatanuid tarbetutest raskustest.

Saab näha, kuidas õiguslik raamistik areneb ja kas reformikutsed võetakse kuulda. Inimestele nagu Mario ja Torsten, kes saadeti puuduva pileti tõttu vangi, võib see tähendada topeltvõitu: vabadust ja võimalust uueks eluks ilma kriminaalse mineviku rõhuva koormata.