Kransbergi loss: õudusi ja saladusi sündmusterohkest ajaloost!

Kransbergi loss: õudusi ja saladusi sündmusterohkest ajaloost!

Kransbergi lossil Taunuse piirkonnas pole mitte ainult sündmusterohke ajalugu, vaid ka püsiv koht Saksa televisiooni krimidraamades. Loss mängib praegu keskset rolli uues “Tatorti” episoodis “Murot ja 1000-aastane Reich”, milles inspektor Felix Murot (hullult hästi kehastas Ulrich Tukur) lahendab põneva mõrvajuhtumi. Uurimise käigus puutub ta kokku arvukate ebakõlade ja külakogukonnaga, mis näib olevat tihedalt seotud, kindlalt patriarhi käes. Õudusfaktor tabab tõesti kodu: tumedad maalid “nähtamatute silmadega” ja salajased ventilatsioonišahtid, mis kõigel silma peal hoiavad, aitavad kaasa rõhuvale atmosfäärile. See segu ajaloolisest sügavusest ja pingelistest kriminaalasjadest ei rõõmusta mitte ainult vaatajaid, vaid on ka suurepärane esitlus piirkonna jaoks.

Kransbergi lossi, mis ulatub Frankfurdist umbes 40 km põhja pool umbes 800 elanikuga samanimelise küla lähedal, mainiti esmakordselt 1220. aastal ja see on põnev ajalootükk. Hoone juured ulatuvad aga palju kaugemale: kivist lossi ehitasid 1170. aasta paiku Hohenstaufenid ja see oli osa kaitseahelast. Sajandite jooksul vahetas loss ikka ja jälle omanikku ning läbis arvukalt uuendusi ja laiendusi. Ajaloo jooksul mitu korda aadli valdusesse läinud hoone särab nüüd 1800. aastate lõpus loodud neogooti stiilis. Piirkonna jaoks on see nii ajaloomälestis kui ka kultuuriline kohtumispaik.

Tume minevik

Kransbergi lossi ajalugu ei iseloomusta ainult uhked festivalid ja aadli viibimised. Natsirežiimi ajal ehitati loss uuesti üles Adlerhorsti punkrikompleksi osana ja see oli Adolf Hitleri sõjaväe peakorter. Siin tehti isegi operatsiooni Sea Lion plaane, kuid neid ei viidud kunagi ellu. Hitler elas lossis aastatel 1939–1941 ja ruumid olid varustatud juhtimiskeskuseks. Kuid pärast II maailmasõja lõppu võtsid Ameerika väed lossi üle ja haldasid seal ülekuulamiskeskust, mida tuntakse "Camp Dustbinina". Ülekuulati palju prominente, sealhulgas relvastusinsener Wernher von Braun ja koguti teavet Saksa relvatööstuse kohta. See lähiminevik teeb lossist ajaloolise ja sõjalise tähtsusega koha.

Sõjajärgsetel aastatel oli loss Ameerika ja Saksa luureteenistuste jaoks oluline asukoht. Gehleni organisatsioon, tänase föderaalse luureteenistuse eelkäija, kasutas lossi oma tegevuseks kuni 1961. aastani. Loss kuulus kuni 1990. aastani veel Ameerika sõjaväele, enne kui see Saksa valitsusele tagasi anti.

Olevik ja kultuurikasutus

Praegu kuulub loss Türgi investorile, kes omandas selle 2012. aastal. Pärast mitmeid omanikuvahetusi ja laastavat tulekahju 2014. aastal, lossi taastatakse ja see toimib pulmade, klassikaliste kontsertide ja tsiviiltseremooniate toimumispaigana. Suurepärane tulevikulubadus, sest ajaloo ja kaasaegse kasutuse kombinatsioon tagab, et Kransbergi loss jääb külastajatele atraktiivseks sihtkohaks. Ikoonilises “Tatorti” episoodis saab taas selgeks, et see ajalooline koht ei räägi ainult minevikust, vaid ka olevikust ja tulevikust. Kransbergiga on piirkonnal aare, mis jutustab lugusid ja hoiab elus huvi ajaloo salapäraste tahkude vastu.

Kransbergi loss on midagi enamat kui lihtsalt ajalooline hoone – see on osa Hesseni kultuuripärandist. Siin elatud ajalugu, ristunud saatused ja selles peituvad saladused teevad sellest põneva koha, mis kutsub teid avastama.