Varjupaigataotlused Saksamaal: vähenemine esimesel poolaastal ligi 45 protsenti

Varjupaigataotlused Saksamaal: vähenemine esimesel poolaastal ligi 45 protsenti

Tuul on Saksamaa asüülipoliitikas muutunud. Viimaste andmete kohaselt langes asüülitaotluste arv Saksamaal 2025. aasta esimesel poolel järsult. päevauudised Esimest korda taotles varjupaika 61 336 inimest, järeltaotlusi laekus 11 482. Võrreldes eelmise aastaga on see dramaatiline, 44,9 protsendiline langus, sest 2024. aasta jaanuarist juunini esitati veel 132 201 varjupaigataotlust.

Selle arengu põhjused on erinevad. Otsustavat rolli mängivad karmistunud piirikontroll, Balkani riikide meetmed ja muutunud olukord Süürias. Süüria, mis oli varem varjupaigataotlejate peamine päritoluriik, registreeris vaid piiratud arvu Afganistani taotlusi (15 181), 15 127 taotlust. Trendi pöördumine, mis kajastub ka numbrites.

Üldpilt Euroopas

Kogu Euroopa Liit seisab silmitsi sarnase langusega. 2025. aasta esimesel poolel registreeriti EL-is, Norras ja Šveitsis kokku 388 299 varjupaigataotlust, mis on 23 protsenti vähem kui aasta varem. Populaarsed sihtriigid on jätkuvalt Hispaania ja Prantsusmaa, mis on esikohal 76 020 ja 75 428 varjupaigataotlusega. Kolmandal kohal järgneb Saksamaa seni mainitud rakendustega, nagu Euroopa Parlament teeb kokkuvõtte.

Peamised ELi päritoluriigid on Venezuela 48 413 taotlusega, Afganistan 41 127 taotlusega ja Süüria 23 307 taotlusega. Saksamaa on endiselt Afganistani ja Süüria põgenike eelistatud sihtriik, samas kui Hispaania meelitab üha enam Venezuela varjupaigataotlejaid. Need arengud ei ole olulised mitte ainult mõjutatud riikide jaoks, vaid mõjutavad ka kogu ELi ja selle rändepoliitikat.

Migratsioonipoliitika kriitika

Siseminister Dobrindt näeb arvude kahanemises oma rändepoliitika edu, kuid ta saab ka kriitikat. Roheliste partei juht Britta Haßelmann väljendab muret, et föderaalvalitsuse poliitika võib ohustada Euroopa koostööd. EL-i varjupaigaagentuuri (EUAA) konfidentsiaalne raport toob välja ka ranged meetmed, mille hulka kuulub muuhulgas teatud Süüriast pärit pagulaste, eelkõige kurjategijate ja ohtlike inimeste kaitsestaatuse tühistamine.

Põnevaks läheb asi ka naaberriikides. Samuti plaanib Poola võtta omapoolseid meetmeid vastuseks Saksamaa piirikontrollile. See näitab, et rändeküsimus pole mitte ainult riiklik, vaid ka Euroopa väljakutse.

Praeguste arengute juures jääb lahtiseks küsimus varjupaigapoliitika edasise suuna kohta Saksamaal ja Euroopas. Kui kiiresti tingimused muutuvad? Ja kuidas poliitikud sellele reageerivad? Need küsimused peavad saama vastuse järgmiste nädalate ja kuude jooksul.