Varjupaiga rakendused Saksamaal: langeb aasta esimesel poolel peaaegu 45 protsenti

Varjupaiga rakendused Saksamaal: langeb aasta esimesel poolel peaaegu 45 protsenti

Frankfurt am Main, Deutschland - Tuul on pöördunud saksa varjupaigapoliitika poole. Viimaste andmete kohaselt vähenesid varjupaigarakendused Saksamaal 2025. aasta esimesel poolel järsult. Vastavalt

Selle arengu põhjused on mitmekesised. Oluline roll on rangemad piirikontrollid, Balkani riikide mõõtmed ja Süürias muutunud asukoht. Süüria, mis oli varem varjupaigataotlejate peamine päritoluriik, registreeris Afganistanisse 15 127 rakendusega ainult piiratud sissevoolu (15.181). Trendi ümberpööramine, mis kajastub ka numbrites.

Kogu Euroopa Liit seisab silmitsi sarnase langusega. 2025. aasta esimesel poolel registreeriti ELis, Norras ja Šveitsis kokku 388 299 varjupaigarakendust, mis vastab langusele 23 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Populaarsed sihtriigid on ka Hispaania ja Prantsusmaa, mis on tipus 76,020 ja 75 428 varjupaigarakendusega. Saksamaa jälgib seni mainitud rakendustega kolmandat kohta, näiteks Europaarl kokkuvõttes.

ELi peamised päritoluriigid on Venezuela 48 413, Afganistan 41,127 ja Süüriaga 23: 307. Saksamaa on endiselt Afganistani ja Süüria põgenike eelistatud sihtriik, samas kui Hispaania meelitab üha enam Venezuela varjupaigataotlejaid. Need arengud pole olulised mitte ainult asjaomaste riikide jaoks, vaid mõjutavad ka kogu EL -i ja selle rändepoliitikat.

Rändepoliitika kriitika

Siseminister Dobrindt näeb oma rändepoliitika õnnestumisi taganumbrites, kuid ta saab ka kriitika. Rohelise grupi juht Britta Haßelmann väljendab muret, et föderaalvalitsuse poliitika võib ohustada Euroopa koostööd. EL -i Asylagenturi (EUAA) konfidentsiaalses aruandes juhitakse ka rangeid meetmeid, mis mõjutavad muu hulgas Süüria teatud põgenike kaitsestaatuse kaotamist, eriti kurjategijate ja ohtude jaoks.

See muutub põnevaks ka naaberriikides. Poola plaanib vastusena Saksamaa piirikontrollidele võtta ka oma meetmed. See näitab, et rände teema pole mitte ainult rahvuslik, vaid ka Euroopa väljakutse.

Praeguste arengutega jääb avatuks Saksamaa ja Euroopa varjupaigapoliitika tuleviku orientatsiooni küsimus. Kui kiiresti asjaolud muutuvad? Ja kuidas poliitika sellele reageerib? Need küsimused peavad vastama lähinädalatele ja kuudele.