Võitlus inimväärikuse eest: piiskopid hoiatavad Hessenis kohtunike valimise eest!

Võitlus inimväärikuse eest: piiskopid hoiatavad Hessenis kohtunike valimise eest!

Hessenis ja mujal äratab üha enam tähelepanu SPD Frauke Brosius-Gersdorfi konstitutsioonikohtunikuks nimetamine. Arutelu nende positsiooni üle abordi küsimuses tekitab palju poleemikat ja polariseerib ühiskonda. Reedel teeb Bundestag tema valimise otsuse, mis ei oleks tohtinud päevakorda tulla, kuid avalikkuse surve tundub olevat liiga suur, et teemat jätkata eirata. Limburgi piiskop Georg Bätzing, kes on ka Saksamaa piiskoppide konverentsi esimees, võttis selgelt sõna Brosius-Gersdorfi poolt. Oma kaitseks rõhutab ta, et naine ei tohiks kaotada tunnustust, mida ta väärib. See toetus tuleb just õigel ajal, kuna erinevate piiskopkondade piiskopid on juba väljendanud muret, et kellelegi, kes seab kahtluse alla embrüote või loote inimväärikuse, ei tohiks usaldada põhiseaduse tõlgendamist, teatati [hessenschau].

Olukord saab teravaks pärast seda, kui Bambergi peapiiskop Herwig Gössl võttis tagasi oma süüdistused Brosius-Gersdorfi vastu ja kirjeldas oma varasemaid avaldusi kahetsusväärseks. Ta väitis, et on "desinformeeritud". Ajal, mil ühiskonnas vaieldakse abordi teemal, suhtub katoliku kirik Brosius-Gersdorfi kandidatuuri väga kriitiliselt. Kriitikud, sealhulgas CDU, vihjasid, et Brosius-Gersdorf toetas aborti kuni sünnini ja kirjeldas tema seisukohta "ultravasakpoolsena".

Diskursus abordist

Brosius-Gersdorf on võtnud debatis selge seisukoha: ta pooldab abortide legaliseerimist varases staadiumis, kuid lükkab ümber väite, et embrüol pole õigust elule. See läheb vastuollu föderaalse konstitutsioonikohtu seisukohtadega, mis on loonud sündimata lapsele inimväärikuse alates 1993. aastast. Eriti plahvatuslikuks muutub abordi küsimus, kuna tulevane kohtupraktika sõltub suuresti uue konstitutsioonikohtuniku valimisest. Praegusel lõikel 218a, mida Bätzing kirjeldab kui „targa tasakaalu” enesemääramisõiguse ja sündimata elu kaitse vahel, on seetõttu potentsiaali tuua vestlusse tagasi Brosius-Gersdorfi ametisse nimetamise kaudu, mitte ainult juriidilisest vaatenurgast.

Kuid mitte ainult katoliku kirik ei ole skeptiline. Protestantlik kirik on üldiselt avatum liberaalsemale regulatsioonile, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Tihenenud poliitilisel maastikul on SPD ja CDU kokku leppinud, et Brosius-Gersdorf ei saa üle võtta föderaalse konstitutsioonikohtu presidendi ega asepresidendi ametit. See võib tähendada, et tema valimiseks vajalikku kahekolmandikulist häälteenamust ei pruugita saavutada.

Käimas kultuurisõda?

Piiskop Bätzing hoiatab oma avaldustes kultuurisõja eest, mis võib tekkida arutelust Brosius-Gersdorfi kandidatuuri üle. Ta on mures nende pärast, kes saavad kasu sellistest ühiskonnast tulenevatest konfliktidest. Lisaks õiguslikele aspektidele tõstetakse esiplaanile arutelu elu kaitsmise ja väärikuse üle enne ja pärast sündi. Piiskopid nagu Oster ja Voderholzer rõhutavad vajadust tunnustada igas inimeses inimväärikust, olenemata tema elusituatsioonist.

Kõik see toimub SPD ja roheliste pikaaegse reformitöö taustal, kes soovisid abordi regulatsioone lähemalt uurida. Mõte abortide kriminaalkoodeksist välja jätmiseks ja nende reguleerimiseks raseduskonfliktiseaduses ähvardab aga tagaplaanile jääda, samas kui Brosius-Gersdorfi kandidaadiks nimetamine tekitab diskussiooni uuesti.

Paljude jaoks on selge: reedel tehtud otsusel võib olla püsiv mõju mitte ainult Saksamaa abordi ja inimväärikuse kohtlemise seadustele, vaid ka sotsiaalse kooseksisteerimise alustele. Endiselt on põnev näha, kuidas poliitiline maastik eeloleval perioodil areneb ja millist mõju avaldab see arutelu keskmes olevatele inimestele.